Riigivapp

Eesti Vabariigi tunnus on riigivapp. Riigivapi kasutamine annab märki riigi toimimisest, osutab riigivõimu rakendumisele ning visualiseerib põhiseadusliku korra kehtivust. Riigivapi kasutamine tagab visuaalse sidususe riigi ja tema allüksuste vahel ning usaldusväärse suhtluse kodanikega. Riigivapi kasutamise õigus on riigiasutustel ning riigivõimu teostavate organitel ja isikutel.

Riigivapil on kaks kuju – suur ja väike riigivapp. Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus, väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus. Riigivapi kasutamise korda reguleerib riigivapi seadus.

Väiksel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. Suurel riigivapil ümbritsevad külgedelt ja alt vapikilpi kaks ristuvat kuldset tammeoksa.

Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani kuninga vapist. Riigikogu kinnitas riigivapi 19. juunil 1925. aastal. Taasiseseisvumiseajal on korrastatud riigivapi etalonkujutisi.

Riigivappi kasutatakse kujundus- ja turvaelemendina, samuti pitserites.

Etalonkujutisest

Riigivapi etalonkujud kehtestab seadus. Esimesed etalonkujutised kehtestati 1925. aastal. Riigivapi esimese etalonkujutise teostus oli nõrk ning puudustega: lõvid on liialt detailsed ja ruumilised, tammeoksad olid kohati kolmekihiliste lehekimpudega ja tõrud pikkade longus varte otsas. Esines eksimusi ka sümmeetrias.

Kuna seadusega kinnitatud riigivapi etalonkujutised oli raskesti reprodutseeritavad, asuti riigivappi lihtsustama, stiliseerima ning korrastama juba 20-ndate teisel poolel. Näiteks korrastas graafik Günther Reindorff 1927. aastal riigivappi uutel rahatähtedel. Sama korrati 1936. aastal riiklike autasude loomisel. Kahjuks jäi see töö aga fikseerimata seaduseandja poolt.

Taasiseseisvas Eestis tõstatus riigivapi etalonide korrastamine taas päevakorda. Vapi kaasajastamisel ning kunstiliselt täiustamisel jäeti alles kõik olulised tunnused, samal ajal korrastati vappi kunstiliselt selgemaks. Tulemuseks on riigivapp, mis säilitab kõik olulised tunnused ka tugeval vähendamisel trükitehnikas, pitsatitel ja rahatähtedel.

2005. aastal korrastati riigivapi etalone viimati. Siis stiliseeriti vapilõvide silmasid, muutes need hõbedastest mustadeks. Hõbedaga markeeritud silmad muutsid lõvide ilme tigedaks ja õelaks.

Vapilõvidest

Lõvide kasutamine vapiloomana on tavapärane. Lõvi sümboliseerib tugevust, julgust ja väärikust ja lõvi peetakse loomade kuningaks. Kolme lõvi hakati Eestmaaga seostama hiljrmalt Rootsi ajal ning kolm lõvi on jäänud Eestimaa sümboliks tänase päevani.

Lõvi versus leopard

Heraldikas märgitakse vapiloomade iseloomulikke asendeid ja meeleolusid terminitega. Näiteks nimetatakse püstitõusnud lõvi ründavaks lõviks ning üle kilbivälja kõndivat lõvi sammuvaks lõviks. Vanasti nimetati sammuvat lõvi ka leopardiks. Tänapäeval tähistab leopard vastavat zooloogilist looma vapikilbil.

Riigivapil olev kiskjaline on lõvi. Tema iseloomuliku asendi ja meeleolu edasi-andmiseks kasutatakse eestikeelseid

Andmed: www.valitsus.ee